-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Filosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Matemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Bioinseneeria instituutAkadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondUppsala 6, Lossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Arendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi bürooÕppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Üliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondTartu Ülikooli raamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0GrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST
Naha, rasvkoe ja maksa rakkude taastekkele aitavad kaasa valgud
Ägedate ja krooniliste haavandite paranemist võiksid kiirendada rakuvälised maatriksivalgud, mis aitavad inimese rakul kiiremini liikuda ja paljuneda. Riiklikult tunnustatud uurimistööst rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ Tartu Ülikooli rakubioloogia kaasprofessor, TÜ kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja Viljar Jaks.
Viljar Jaks võrdleb rakuvälist ehk ekstratsellulaarset maatriksit majaga ja rakke selle elanikega. „Igal rakul on oma ülesanded. Natuke erinevad need isegi ühes koes asuvatel sarnastel rakkudel,“ selgitab ta. Rakuväline maatriks on mehaaniline toes, mis kaitseb oma elanikke nagu maja, aga mitte ainult – sealsed kommunikatsioonimehhanismid juhivad rakkude käitumist ja abistavad rakke nende igapäevategevuses.
Maatriks on võimeline muutma raku ülesandeid, isegi raku elu mõtet olenevalt organismi vajadustest koes.
Maksarakkude taasteke
Hiirte maksa rakuvälise maatriksi uurimisel selgus, et on olemas mõningad valgud, mille hulk suureneb just kahjustunud maksas. Et anda uuele teadmisele rohkem kaalu, taheti uurida, kas inimese maksas toimuvad sarnased muutused. Uurimiseks vajalikud maksatükid saadi koostöös Lääne-Tallinna Keskhaiglaga.
„Kui sapipõis ära lõigatakse, jääb mõnikord natuke tervet maksa kõrvale,“ selgitab Jaks, kuidas normaalse maksa koenäidiseid saadi. Uurmisobjektiks olid aga diagnostilisel eesmärgil võetud kahjustatud maksatükid. Nende võrdlemisel jõudsid teadlased samade tulemusteni mis hiirte puhul.
Maksa taluvusvõime on suur: näiteks taastub keskmisel inimesel pärast poole maksa eemaldamist maksafunktsioon ühe kuuga. „Maks paraneb väga võimsalt, seda teadsid juba vanad kreeklased,“ mainib Jaks. Näiteks toob ta Prometheuse legendi, mille kohaselt kasvas peategelasel kotka ära nokitud maks ööga tagasi.
Maks on nagu keemialabor, kus töödeldakse erinevad ained organismile sobivaks. Osa ravimeid aktiveerub ainult pärast maksa läbimist, mõnel juhul muudab maks aga aktiivse ravimi toimetuks. Ravimite väljatöötamise ajal testitakse neid ka maksa toksilisuse suhtes.
Haava paranemist võivad kiirendada rakuvälise maatriksi valgud
Uurimisrühma hakkas huvitama, kas kahjustatud maksas üles reguleeritud valgud võiksid omada ka universaalsemat rolli. Järgmiseks uurimisobjektiks valiti nahk. Nahk on huvitav organ, mille uurimiseks ei pea piirduma katseloomadega – inimeselt saadud paari ruutmillimeetrisest proovitükist saab tänapäeva meetodite abil tohutul hulgal teavet.
Ukraina olukorda arvestades on meditsiinivaldkonna prioriteet suurte vigastuste kiire ravimine. Seoses üha pikeneva elueaga on Eestis ja mujal märgata ka krooniliste haavandite sagenemist. „Peaaegu pool Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku statsionaarse osakonna haigetest on ühel või teisel moel selle probleemiga kimpus,“ nendib Jaks.
Haava paranemiseks on vaja, et rakud kataksid võimalikult kiirelt koe defekti ja paljuneksid, et defekti täitmiseks vajalikku massi oleks piisavalt. Jaks näitas ühes oma uurimisrühmaga, et maksast leitud valgud on olemas ka inimese nahas: need kiirendavad naharakkude paljunemist ja suurendavad nende liikumisvõimet. Lisaks leiti, et need valgud kiirendavad ka hiirte nahahaavandite paranemist. Teadustöö järgmine etapp on jõuda inimese haavanditeni.
Saadud teadmisi on võimalik kasutada ägedatele ja kroonilistele haavanditele uudsete sidemete loomiseks. „Ägeda haavandi mudeleid oleme katsetanud hiirte ja koekultuuri peal, nende puhul töötavad tulemused hästi. Soovime teha sama ka kroonilise haavandi mudelis,“ selgitab Jaks.
Viljar Jaks pälvis 2024. aastal riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimistööde tsükli „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ eest.
Loe lisaks
Mikroobide ja materjalide vastasmõjude uurimisgrupp
Omicumi galerii
